Viirelind
Ajalugu
Tantsurühm Viirelind on noorte seltskond, kes hoolib vanadest rahvatantsutraditsioonidest ja hinnatud on ka omavaheline sõprus ning suhtlemine väljaspool kooli ja kultuurimaja. Rühm tantsib põhiliselt Eesti saarte folkloorseid tantse.
Viirelind sai alguse 1997. aastal Orissaare kultuurimajas, juhendajaks Anne Keerd. Projekte on kirjutanud ja rahaliste vahendite leidmisega on tegelenud praegune Orissaare kultuurimaja direktor Anu Viljaste, varasemalt ka eelmine direktor Krista Riik. Tänu sellele on Viirelinnul olnud palju reisimisvõimalusi. Rühm on osalenud peaaegu kõigil maakonna laulu-ja tantsupidudel ja käinud ka Tallinnas tantsupeol. Samuti osalenud ka 2007. aastal Orissaares toimunud Minieuropeade’l. Reisidel käiakse, et tutvustada Eesti folkloori ja Eestit üldisemalt, samuti tutvutakse külastatava riigi traditsioonide ja kommetega.
Nime sai rühm alles 2001. aastal, kui seda oli vaja Võru folkloorifestivaliks. Tantsurühma nimi tuli Orissaare merelähedusest. Viirelind on väike lind, kes elab roostikus.
Orissaare tantsurühm on õppinud eelkõige Eesti saarte folkloorseid tantse, repertuaari kuulub ka autoritantse ja juhendaja enda loodud tantse. Koosseisu suurim tunnustus saadi 2006. aastal - 1. kategooria folkloorifestivali Baltica raames.
Viirelinnu eesmärk on hoida tantsutraditsioone, käia koos ja tunda tantsimisest rõõmu. Esimene tähtsam sündmus Viirelinnu elus oli 1998. aastal toimunud "Saarte laste folklooripäevad", millest kasvas välja rahvusvaheline festival "Saarte laste folkloorifestival". Esimene reis välismaale toimus 2000. aastal – Soome Tammissaari linna. 2003. aastal tõi endaga kaasa viirelindlaste esinemised Lätis sõprusvallas Gibulis ja folkloorifestivalil Baltica, aastal 2005 järgnes Slovakkia Zemplini folkloorifestival ning kohtumine Slovakkia presidendiga. 2006. aastal esines Viirelind Soomes sõprusvallas Leppävirtas ja taaskord folkloorifestivalil Baltica. 2007. aastal esines Viirelind tantsupeol „Ilmapuu lävel“. 2008. aastal jõudis Viirelind Lätti Ventspilsi, kus esines laeval. 2009. aastal toimus puhkusereis Egiptusesesse ning tantsiti Saare maakonna tantsupeol. 2010. aastal tähtsaim esinemine leidis aset Austrias folkloorifestivalil. 2011. aastal osalesid viirelindlased tantsupeol „Maa ja ilm“, tantsisid teatetantsu ning väisasid Europeade`i raames toimuvat tantsufestivali, mis seekord toimus Kreekas. Europeade on Euroopa suurim rahvatantsufestival, seda peetakse iga aasta ühes Euroopa linnas.
2012. aastal tõi taas kaasa külaskäigu Lätti Gibulisse, Muhus Koguva külas esineti külalistele Hiinast ning toimus Viirelinnu 15. aastapäeva kontsert. 2013. aastal leidis aset Viirelinnu seni pikim välisreis – nimelt Hong Kongi. 2014. aastat jäävad meenutama treeninglaager Orissaares Märt Aguga, tantsupidu „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ ning rahvakultuuri festivalil Itaalias. 2015. aastal tõi Viirelinnu tantsijatele kaasa esinemised Lätis Gibulis, Saare maakonna tantsupeol ja Saksamaal Cuxhaven-Brunsbüttel laevaliini avamisel. (Viirelind on käinud ka Taanis, Slovakkias, Austrias, Itaalias). Lisaks sellele korraldas Viirelind Orissaares esimese Ida-Saaremaa lasteaedade laulu-ja tantsupäeva. 2016. aastal on Viirelind jõudnud esineda nii Orissaare lasteaia kasvandikele kui ka osaleda Anna Raudkatsi tantsude võistutantsimisel Saaremaa Ühisgümnaasiumis. 2018. aastal käidi Horvaatias.
Kõige nooremad Viirelinnud on ettevalmistusrühmad Orissaare lasteaiast. Treeningud toimuvad kõikidel rühmadel korra nädalas, esinemiste ja reiside eel tehakse proove rohkem, vahel ka laagreid. Igal aastal kontserdid Orissaare kultuurimajas erinevatel tähtpäevadel (näiteks emadepäeval, vabariigi aastapäeval, jõuluajal), esinemised Illiku laiu päevadel ning külastamata ei jää oma ega lähivaldade jaanituled. Tänaseks on käes Viirelinnu 22. tegutsemisaasta. Tantsijaid on 2018. aasta seisuga 80 Tantsijat. 1-6 klass Kannab Pöide rahvarõivaid ja 7-11kannavad Jaani rahvarõivaid, mis valmisid 2018.aastal.
Reiside muljed
Reis Horvaatiasse
2018. aasta suvel käisime oma rahvatantsurühmaga Horvaatias. Rahvatantsurühma juhendaja Anne Keerd ja Orissaare kultuurimaja juhataja Anu Viljaste registreerisid Viirelinnu tantsurühma Horvaatia Europeade festivalile, mis toimus 17.- 18. augustil.
Pidime oma bussireisi alustama juba 12. augusti õhtul.
Reisi vältel sõitsime läbi kuue välisriigi. Need kuus riiki olid Läti, Leedu, Poola, Austria, Tšehhi, Sloveenia ning Horvaatiasse jõudes seadsime end sisse hotelli, mis asus turismikülas nimega Uvala Scott.
Õppisime terve aasta festivali jaoks mitmeid tantse.
Tantsudeks olid: “Tantsulust”, “Hommik Mariga”, “Kaerajaan”, “Päikesesaar”, “Pulgatants”.
12. august
Viirelinnu rahvatantsu keskmine ja suurem rühm kogunesid Orissaare kultuurimaja ette, et alustada kell 18.45 bussireisi Horvaatiasse.
13. august
Jõudsime natuke peale keskööd Ikla piiripunkti, kus tegime vahepeatuse. Sõitsime edasi, nüüd oli meie eesmärgiks jõuda Poola, Varssavi hotelli.
Poolas Piatnicas sõime lõunasööki enne hotelli jõudmist.
Varssavi hotelli jõudsime umbes kell 15.00, viisime kotid tubadesse ja jalutasime Poola kaubanduskeskusesse.
14. august
Väljasõit Poolast Austriasse Viini algas kell 07.30.
Jõudsime Viini hostelisse kell 18.00. Pärast õhtusööki läksime tutvuma Viini vanalinnaga.
15. august
Väljasõit Austriast Horvaatiasse Uvala Scotti algas kell 07.30. Jõudsime Horvaatiasse kell 15.00. Grupijuhtidel algas peale õhtusööki koosolek. Tantsijatel oli võimalus minna ujuma.
16. august
Sel päeval sõitsime kell 08.00 Horvaatia rahvusparki Plitvicesse. Liikusime mööda laudteid ise samal ajal imelist loodust nautides. Seal olid kosed, mäed ja sinakasrohelised järved. Saime järvedel sõita paadiga. Vaatepilt oli imekaunis.
Samal päeval oli meil tantsuõhtu ja muusikaks oli meil vanad 90. laulud, mida laulis ja mängis kitarrist. Tantsisime palju ja meil oli väga lõbus.
17. august
Külastasime Krk saart, mis oli meie hotelli lähedal. Seal ujusime mudarannas ning määrisime end üleni mudaga kokku.
Peale ujumist läksime Horvaatia kõige tähtsamasse sadamalinna Rijeka, kus uudistasime linna peal, vaatasime poodides ringi, sõime jäätist.
Sõitsime tagasi hotelli, sõime seal kiiruga enda õhtusöögi ja suundusime oma tubadesse, et panna rahvariided selga ja sõita Cricvenicasse.
18. august
Käisime koos oma tantsurühmaga linnas nimega Opatija, kus saime muuseumis ja ujumas käia.
Sama päeva õhtul läksime esinema linna nimega Novi Vinodolski ning jõudsime hilja hotelli.
19.- 21. august
Ilusad ja toredad päevad Horvaatias möödusid kiiresti ja alustasime sõitu tagasi Eestisse. Tagasiteel peatusime samades riikides ja linnades nagu Horvaatiasse minnes.
21. augustil jõudsime koju õhtul kell 10.00.
Horvaatia reisi kokkuvõte ja emotsioonid
Kokkuvõttes oli reis väga vahva ja meeldejääv, aga siiski üsna väsitav. Reis avardas silmaringi, tore oli külastada erinevaid linnu ja kohata teisi kultuure. Kui kunagi tekiks võimalus külastada uuesti Horvaatiat, kasutaksime seda võimalust kindlasti ära.
Tantsupeo kogemus
Ettevalmistus XII noorte laulu- ja tantsupidu “Mina jään” toimus 30. juunist 2.juulini 2017. Tantsupeo tantsude õppimine algas 2016. aasta sügisel.
Tantsuproovid koos tantsuõpetaja Anne Keerdiga toimusid igal esmaspäeval ja kestsid umbes kaks tundi.
Tantsupeole pääsemiseks oli vaja läbida kaks ülevaatust. Esimeseks ülevaatuseks pidi selgeks õppima oma vanuserühma kaks tantsu, meil olid nendeks “Talitrallirein” ning “Näljamihkel”. Esimene ülevaatus toimus 7. veebruaril 2017. aastal Kuressaare Kultuurikeskuses. Seal öeldi meile, mida peame tantsudes muutma ning parandama. Lisaks saime teada, et peame õppima veel juurde kaks tantsu “Kullakera kandja” ning “Oige ja vasemba”.
Teine rahvatantsu ülevaatus toimus 18. aprillil 2017. aastal Kuressaare Gümnaasiumis. Selleks ülevaatuseks oli meil selgeks õpitud neli tantsu, mida pidime esitama võimalikult hästi, sest sellest sõltus meie pääs tantsupeole. Ülevaatused viis läbi meie vanuserühma liigijuht Rauno Zubko.
Meie rahvatantsu grupi emotsioonid ja mõtted tantsupeost:
Uued tantsijad Viimsist
Kuna meie grupil oli kolm tantsijat puudu, saime asendustantsijad Viimsi rahvatantsu grupist, kaks tüdrukut ja ühe poisi. Hakkasime uute tantsijatega hästi läbi saama ja suhtleme siiani.
Vabaduse väljaku tantsupidu
Seoses vihmase ilmaga jäi ära tantsupeo teine etendus, kuid optimistlikud noored korraldasid omaalgatusliku tantsupeo. Meie tantsuõpetaja Anne Keerd võttis vastu otsuse sinna minna ja tantsida. Kui kohale jõudsime, oli seal üsna palju rahvast, kuid puudu oli tantsupeo peategelane Ivo Linna. Kogu Vabaduse väljaku rahvas hakkas hüüdma: “Ivo! Ivo! Ivo!”. Sealjuures muutus see aina valjemaks ja entusiastlikumaks. See oli väga emotsionaalne ja ühtehoidev hetk. Varsti ta ilmuski ja hakkasime kohe laulma üheskoos laulu “Eestlane olen ja eestlaseks jään”, peale seda hakkasime tantsima.
Tantsud läksid küll segamini, kuna me ei olnud Vabaduse väljakul proovi teinud, kuid meel jäi kõigil rõõmsaks ja kõik olid õnnelikud.
See on tore, et saime koos oma tantsutrupiga Vabaduse väljakul esineda, sest seal kõik toimunu läheb ajalukku.
Rongkäik
Tantsupeo rongkäik toimus 2. juulil, algas kell 9.30 ning lõppes kell 14.00. Rongkäik sai alguse Vabaduse väljakult ning lõppes lauluväljakul. Jõudsime Vabaduse väljakule kell 9.00 ja tantsuõpetaja rivistas meid. Meie saatja Maidi Tilk jagas meile kadakaoksi, et nendega rongkäigus lehvitada. Meil kõigil oli uhke tunne, et olime terve tantsupeo nädala vastu pidanud.
Rongkäigu ootuses. (Foto: Maidi Tilk)
2018. aasta suvel käisime oma rahvatantsurühmaga Horvaatias. Rahvatantsurühma juhendaja Anne Keerd ja Orissaare kultuurimaja juhataja Anu Viljaste registreerisid Viirelinnu tantsurühma Horvaatia Europeade festivalile, mis toimus 17.- 18. augustil.
Pidime oma bussireisi alustama juba 12. augusti õhtul.
Reisi vältel sõitsime läbi kuue välisriigi. Need kuus riiki olid Läti, Leedu, Poola, Austria, Tšehhi, Sloveenia ning Horvaatiasse jõudes seadsime end sisse hotelli, mis asus turismikülas nimega Uvala Scott.
Õppisime terve aasta festivali jaoks mitmeid tantse.
Tantsudeks olid: “Tantsulust”, “Hommik Mariga”, “Kaerajaan”, “Päikesesaar”, “Pulgatants”.
12. august
Viirelinnu rahvatantsu keskmine ja suurem rühm kogunesid Orissaare kultuurimaja ette, et alustada kell 18.45 bussireisi Horvaatiasse.
13. august
Jõudsime natuke peale keskööd Ikla piiripunkti, kus tegime vahepeatuse. Sõitsime edasi, nüüd oli meie eesmärgiks jõuda Poola, Varssavi hotelli.
Poolas Piatnicas sõime lõunasööki enne hotelli jõudmist.
Varssavi hotelli jõudsime umbes kell 15.00, viisime kotid tubadesse ja jalutasime Poola kaubanduskeskusesse.
14. august
Väljasõit Poolast Austriasse Viini algas kell 07.30.
Jõudsime Viini hostelisse kell 18.00. Pärast õhtusööki läksime tutvuma Viini vanalinnaga.
15. august
Väljasõit Austriast Horvaatiasse Uvala Scotti algas kell 07.30. Jõudsime Horvaatiasse kell 15.00. Grupijuhtidel algas peale õhtusööki koosolek. Tantsijatel oli võimalus minna ujuma.
16. august
Sel päeval sõitsime kell 08.00 Horvaatia rahvusparki Plitvicesse. Liikusime mööda laudteid ise samal ajal imelist loodust nautides. Seal olid kosed, mäed ja sinakasrohelised järved. Saime järvedel sõita paadiga. Vaatepilt oli imekaunis.
Samal päeval oli meil tantsuõhtu ja muusikaks oli meil vanad 90. laulud, mida laulis ja mängis kitarrist. Tantsisime palju ja meil oli väga lõbus.
17. august
Külastasime Krk saart, mis oli meie hotelli lähedal. Seal ujusime mudarannas ning määrisime end üleni mudaga kokku.
Peale ujumist läksime Horvaatia kõige tähtsamasse sadamalinna Rijeka, kus uudistasime linna peal, vaatasime poodides ringi, sõime jäätist.
Sõitsime tagasi hotelli, sõime seal kiiruga enda õhtusöögi ja suundusime oma tubadesse, et panna rahvariided selga ja sõita Cricvenicasse.
18. august
Käisime koos oma tantsurühmaga linnas nimega Opatija, kus saime muuseumis ja ujumas käia.
Sama päeva õhtul läksime esinema linna nimega Novi Vinodolski ning jõudsime hilja hotelli.
19.- 21. august
Ilusad ja toredad päevad Horvaatias möödusid kiiresti ja alustasime sõitu tagasi Eestisse. Tagasiteel peatusime samades riikides ja linnades nagu Horvaatiasse minnes.
21. augustil jõudsime koju õhtul kell 10.00.
Horvaatia reisi kokkuvõte ja emotsioonid
Kokkuvõttes oli reis väga vahva ja meeldejääv, aga siiski üsna väsitav. Reis avardas silmaringi, tore oli külastada erinevaid linnu ja kohata teisi kultuure. Kui kunagi tekiks võimalus külastada uuesti Horvaatiat, kasutaksime seda võimalust kindlasti ära.
Tantsupeo kogemus
Ettevalmistus XII noorte laulu- ja tantsupidu “Mina jään” toimus 30. juunist 2.juulini 2017. Tantsupeo tantsude õppimine algas 2016. aasta sügisel.
Tantsuproovid koos tantsuõpetaja Anne Keerdiga toimusid igal esmaspäeval ja kestsid umbes kaks tundi.
Tantsupeole pääsemiseks oli vaja läbida kaks ülevaatust. Esimeseks ülevaatuseks pidi selgeks õppima oma vanuserühma kaks tantsu, meil olid nendeks “Talitrallirein” ning “Näljamihkel”. Esimene ülevaatus toimus 7. veebruaril 2017. aastal Kuressaare Kultuurikeskuses. Seal öeldi meile, mida peame tantsudes muutma ning parandama. Lisaks saime teada, et peame õppima veel juurde kaks tantsu “Kullakera kandja” ning “Oige ja vasemba”.
Teine rahvatantsu ülevaatus toimus 18. aprillil 2017. aastal Kuressaare Gümnaasiumis. Selleks ülevaatuseks oli meil selgeks õpitud neli tantsu, mida pidime esitama võimalikult hästi, sest sellest sõltus meie pääs tantsupeole. Ülevaatused viis läbi meie vanuserühma liigijuht Rauno Zubko.
Meie rahvatantsu grupi emotsioonid ja mõtted tantsupeost:
- ülevaatusel olin üsna närvis, aga samas tantsida oli tore;
- oli uhke esindada rahvatantsugruppi Viirelind;
- meie tantsugrupi seltskond on tore ja kokkuhoidev, mis tegi tantsupeo veelgi meeldejäävamaks;
- trennid olid küll pikad ja väsitavad, kuid rõõm meie seltskonnas ei kadunud;
- vihmase ilma tõttu jäi 2. tantsupeo etendus ära. Kuna meil kõigil oli suur soov tantsida, algatasid teatud noored tantsupeo Vabaduse väljakul. See oli kõige meeldejäävam hetk terve tantsupeo jooksul;
- esialgu oli hirmutav kuulda, et tantsupeo eelproovid kestsid 5-8 tundi. Tegelikkuses ei olnud see nii hull. Meil olid joogi- ja puhkepausid. Mõnikord saime iseenda üle naerda, kui meil midagi tantsus valesti läks;
- ma olen väga õnnelik, et hakkasin üldse rahvatantsus käima ning pääsesime oma rahvatantsu grupiga XII noorte laulu- ja tantsupeole;
- tantsupeol oli väga tore ning meeldejääv;
- esimest korda, kui läksime koos oma rahvatantsu grupiga Kalevi staadionile tundus see staadion väga suur;
- see oli meie esimene esinemine tantsupeol. Varem ei ole me oma tantsugrupiga tantsupeol esinenud;
- proovides ja esinemistel ei kahetsenud ma hetkekski seda, et ma üldse tantsupeole läksin;
- seltsielu Tallinna Saksa Gümnaasiumis oli tore, sest meie trupi seltskond on kokkuhoidev ja naljakas. Mängisime huvitavaid lauamänge, rääkisime juttu;
- etenduste ajal oli Kalevi staadionil väga palju rahvast;
- eelproovide ajal olid alati ilusad ilmad ja paistis alati päike;
- etenduste ajal jäime ühe korra vihma kätte ning see tundus tol hetkel ebaõiglane.
Uued tantsijad Viimsist
Kuna meie grupil oli kolm tantsijat puudu, saime asendustantsijad Viimsi rahvatantsu grupist, kaks tüdrukut ja ühe poisi. Hakkasime uute tantsijatega hästi läbi saama ja suhtleme siiani.
Vabaduse väljaku tantsupidu
Seoses vihmase ilmaga jäi ära tantsupeo teine etendus, kuid optimistlikud noored korraldasid omaalgatusliku tantsupeo. Meie tantsuõpetaja Anne Keerd võttis vastu otsuse sinna minna ja tantsida. Kui kohale jõudsime, oli seal üsna palju rahvast, kuid puudu oli tantsupeo peategelane Ivo Linna. Kogu Vabaduse väljaku rahvas hakkas hüüdma: “Ivo! Ivo! Ivo!”. Sealjuures muutus see aina valjemaks ja entusiastlikumaks. See oli väga emotsionaalne ja ühtehoidev hetk. Varsti ta ilmuski ja hakkasime kohe laulma üheskoos laulu “Eestlane olen ja eestlaseks jään”, peale seda hakkasime tantsima.
Tantsud läksid küll segamini, kuna me ei olnud Vabaduse väljakul proovi teinud, kuid meel jäi kõigil rõõmsaks ja kõik olid õnnelikud.
See on tore, et saime koos oma tantsutrupiga Vabaduse väljakul esineda, sest seal kõik toimunu läheb ajalukku.
Rongkäik
Tantsupeo rongkäik toimus 2. juulil, algas kell 9.30 ning lõppes kell 14.00. Rongkäik sai alguse Vabaduse väljakult ning lõppes lauluväljakul. Jõudsime Vabaduse väljakule kell 9.00 ja tantsuõpetaja rivistas meid. Meie saatja Maidi Tilk jagas meile kadakaoksi, et nendega rongkäigus lehvitada. Meil kõigil oli uhke tunne, et olime terve tantsupeo nädala vastu pidanud.
Rongkäigu ootuses. (Foto: Maidi Tilk)
Vilistlaste vastused
Miks hakkasid käima rahvatantsus?
Tunti huvi tantsu vastu. Sõprade, vanemate ja õpetaja suunamiste abil otsustasid noored alustada rahvatantsu trennis osalemist.
Millal hakkasid käima rahvatantsus?
Suurem osa inimesi hakkasid käima tantsimas, kui nad käisid lasteaias või olid 1. klassis. Üksikud noored alustasid 6., 9., 10., ning 12. klassis.
Mis on kõige igavam tants, mida tantsinud oled?
Kuigi paljud vastajatest ei mäleta, et oleks olnud või teavad, et polnud ükski tants nende jaoks igav, oli siiski mõned tantsud nimetatud. Kõige rohkem mainiti “Oiget ja vasembat” ning nimekirjas oli ka teisi tantse. Näiteks “Perekonna valss”, “Pikk ingliska” jm.
Mis on kõige raskem tants, mida tantsinud oled?
Tantsijad ei mäleta raskeid tantse, kuid neid oli vähem. “Tuljak” ja “Jõgeveste polka” on ühed populaarseimad vastused, aga nimetati ka vähem tuntud tantse, näiteks “Põhjamaa”, ”Jäljed” jm.
Mis on su lemmik tantsusamm/tants?
Seekord oskasid vastata kõik tantsijad. “Tuljak” oli vastuste poolest armastatuim. Samuti käis mitu korda läbi “Jäljed”. Mainiti ka teisi tantse.
Kirjelda paari sõnaga oma tantsupartnerit.
Enamus inimesi kirjeldas oma tantsupartnerit, kui humoorikat ja meeldivat inimest. Paljud vastasid, et nad said koos palju naerda ja tantsupartner andis alati endast parima. Kirjelda paari sõnaga oma tantsugruppi. Peaaegu kõikides vastustes toodi välja, et rühm oli väga kokkuhoidev ja sai palju nalja. Seltskond oli küll kirju, aga sellele vaatamata olid kõik väga kokkuhoidvad.
Kirjelda paari sõnaga Annet.
Annet iseloomustasid kõik, kui väga rõõmsameelset ja lõbusat, aga samas ka kui nõudlikut ja sihikindlat inimest, kes unistab suurelt ja on järjepidev. Anne on tantsijatele elu lõpuni meelde jäänud.
Mis on kõige naljakam olukord või hetk, mis on seoses Viirelinnuga juhtunud?
Suurem osa meelde jäänud naljakatest olukordadest juhtus reisil olles. Mitmed vastasid, et buss läks reisil katki ning mõni unustas dokumendid kaasa võtta. Peale nende rääkisid paar vilistlast ka mõne huvitava loo.
“Kui veel pisikesed olime, pidime Orissaares jõulukontserdil Rongisõiduga esinema. Olime aga nii suures hoos, et tagurpidi viristades kukkusime kõik järjest üksteise otsa.” - Annabel Keerd
“Ükskord esinesime Ventspilsi laeva peal. Tollal oli tugev torm ja laev kõikus, seetõttu liikusime tantsu ajal ka ühest põranda servast teise, kõige raskem oli paigal kükitada. Pärast olid kõigil südamed pahad ka.” - Annabel Keerd
Kas on juhtunud ka suuremaid vigastusi?
Suuri vigastusi pole olnud, mõned sinikad ja nihestused.
Kuhu oli esimene reis välismaale?
Vastused olid väga mitmekesised ning varieerusid Lätist Slovakkiani. Suurem osa oli siiski esimesena käinud Lätis. Paljud ka külastasid algselt Itaaliat. Mõned üksikud riigid olid mainitud veel.
Mis reis oli kõige meeldejäävam ja miks?
Enamus meeldejäävaid reise olid kaugematesse riikidesse, sest seal oli teine kultuur ja nad olid sellise kaugema reisi jaoks ka iseseisvamad ning said ise ringi liikuda. Neile oli ka lähemates riikides meeldejäävaid reise, kuid seda nad põhjendasid sellega, et nad pole varem kuskile reisinud.
Kas keegi on reisil olles kunagi ka grupist maha jäänud või oli ära eksinud?
Paljud on vastanud, et kedagi ei ole ära eksinud, aga mõni on öelnud, et just Veneetsias juhtus seda ära kadumist/sisse magamist küll. Aga õnneks nad leidsid üksteist ülesse ja tagasi tulles olid kõik olemas.
Kas käisid kunagi ka tantsupeol? Kui jah, siis millised on muljed?
Kõik vastanutest olid laulupeol käinud isegi mitu korda ja muljed olid hämmastavad ning meeldejäävad, kuid oli ka veidi negatiivsust (proovid olid pikad ja rasked).
Kas sulle meeldis rahvatantsus käia?
Kõigile meeldis rahvatanstus käia ja ka esineda. Alguses oli raske, aga hiljem muutus see üha toredamaks.
Kui kaua kestis umbes tavaline tantsutrenn?
Trenni pikkus olenes sellest kui tihti nad kokku said, aga tavaliselt see kestis 1,5 tundi. Kui saadi harvemini kokku, siis trenn kestis trenn 2 tundi.
Tantsutrenni kestus Kas esinemisel on tants täiesti ära ununenud või sassi läinud?
Paljud vastasid, et on olnud väiksemaid apsakaid või segadusi tehnilistel põhjustel, aga ei midagi väga piinlikku. Paar tantsijat arvasid, on, et on tants päris ära ununenud.
Kas mõtlesid mingil hetkel ka rahvatantsus käimise pooleli jätta? Kui jah, siis mis põhjusel ja miks jätkasid?
Paljud olid mõelnud pooleli jätmist, sest tantsijatel oli ajapuudus, muud hobid, kuid jätkasid trennis käimist kuna oli lõbus ning Anne oli motivaatoriks. Samuti ka reisidel käimine. Mõned olid ka lahkunud, aga enamjaolt noored hakkasid uuesti tantsima, sest hakati igatsema. Lahkuti ka sunniviisiliselt, kuna tantsugrupp läks lahku. Oli ka vastajaid kes ei mõelnud lahkumise peale.
Rahvatantsu lõpetamise otsus Mis sa arvad, kui heal tasemel oli teie tase võrreldes teiste Eesti tantsugruppidega?
Vastati enamasti positiivselt arvates, et tase on keskmine või sellest kõrgem. Mõni arvas ka, et nende tantsugrupp oli Eesti üks parimatest.
Kas ja miks soovitad teistel rahvatantsuga tegelema hakata?
Kõik soovitavad tegeleda rahvatantsuga, kuid põhjused on väga mitmekesised. Mõni ütleb, et hoiab füüsilist vormi, on piisav füüsiline koormus ja arendab distsipliini. Samuti ka kirjutatakse, et leiab uusi sõpru.
Tunti huvi tantsu vastu. Sõprade, vanemate ja õpetaja suunamiste abil otsustasid noored alustada rahvatantsu trennis osalemist.
Millal hakkasid käima rahvatantsus?
Suurem osa inimesi hakkasid käima tantsimas, kui nad käisid lasteaias või olid 1. klassis. Üksikud noored alustasid 6., 9., 10., ning 12. klassis.
Mis on kõige igavam tants, mida tantsinud oled?
Kuigi paljud vastajatest ei mäleta, et oleks olnud või teavad, et polnud ükski tants nende jaoks igav, oli siiski mõned tantsud nimetatud. Kõige rohkem mainiti “Oiget ja vasembat” ning nimekirjas oli ka teisi tantse. Näiteks “Perekonna valss”, “Pikk ingliska” jm.
Mis on kõige raskem tants, mida tantsinud oled?
Tantsijad ei mäleta raskeid tantse, kuid neid oli vähem. “Tuljak” ja “Jõgeveste polka” on ühed populaarseimad vastused, aga nimetati ka vähem tuntud tantse, näiteks “Põhjamaa”, ”Jäljed” jm.
Mis on su lemmik tantsusamm/tants?
Seekord oskasid vastata kõik tantsijad. “Tuljak” oli vastuste poolest armastatuim. Samuti käis mitu korda läbi “Jäljed”. Mainiti ka teisi tantse.
Kirjelda paari sõnaga oma tantsupartnerit.
Enamus inimesi kirjeldas oma tantsupartnerit, kui humoorikat ja meeldivat inimest. Paljud vastasid, et nad said koos palju naerda ja tantsupartner andis alati endast parima. Kirjelda paari sõnaga oma tantsugruppi. Peaaegu kõikides vastustes toodi välja, et rühm oli väga kokkuhoidev ja sai palju nalja. Seltskond oli küll kirju, aga sellele vaatamata olid kõik väga kokkuhoidvad.
Kirjelda paari sõnaga Annet.
Annet iseloomustasid kõik, kui väga rõõmsameelset ja lõbusat, aga samas ka kui nõudlikut ja sihikindlat inimest, kes unistab suurelt ja on järjepidev. Anne on tantsijatele elu lõpuni meelde jäänud.
Mis on kõige naljakam olukord või hetk, mis on seoses Viirelinnuga juhtunud?
Suurem osa meelde jäänud naljakatest olukordadest juhtus reisil olles. Mitmed vastasid, et buss läks reisil katki ning mõni unustas dokumendid kaasa võtta. Peale nende rääkisid paar vilistlast ka mõne huvitava loo.
“Kui veel pisikesed olime, pidime Orissaares jõulukontserdil Rongisõiduga esinema. Olime aga nii suures hoos, et tagurpidi viristades kukkusime kõik järjest üksteise otsa.” - Annabel Keerd
“Ükskord esinesime Ventspilsi laeva peal. Tollal oli tugev torm ja laev kõikus, seetõttu liikusime tantsu ajal ka ühest põranda servast teise, kõige raskem oli paigal kükitada. Pärast olid kõigil südamed pahad ka.” - Annabel Keerd
Kas on juhtunud ka suuremaid vigastusi?
Suuri vigastusi pole olnud, mõned sinikad ja nihestused.
Kuhu oli esimene reis välismaale?
Vastused olid väga mitmekesised ning varieerusid Lätist Slovakkiani. Suurem osa oli siiski esimesena käinud Lätis. Paljud ka külastasid algselt Itaaliat. Mõned üksikud riigid olid mainitud veel.
Mis reis oli kõige meeldejäävam ja miks?
Enamus meeldejäävaid reise olid kaugematesse riikidesse, sest seal oli teine kultuur ja nad olid sellise kaugema reisi jaoks ka iseseisvamad ning said ise ringi liikuda. Neile oli ka lähemates riikides meeldejäävaid reise, kuid seda nad põhjendasid sellega, et nad pole varem kuskile reisinud.
Kas keegi on reisil olles kunagi ka grupist maha jäänud või oli ära eksinud?
Paljud on vastanud, et kedagi ei ole ära eksinud, aga mõni on öelnud, et just Veneetsias juhtus seda ära kadumist/sisse magamist küll. Aga õnneks nad leidsid üksteist ülesse ja tagasi tulles olid kõik olemas.
Kas käisid kunagi ka tantsupeol? Kui jah, siis millised on muljed?
Kõik vastanutest olid laulupeol käinud isegi mitu korda ja muljed olid hämmastavad ning meeldejäävad, kuid oli ka veidi negatiivsust (proovid olid pikad ja rasked).
Kas sulle meeldis rahvatantsus käia?
Kõigile meeldis rahvatanstus käia ja ka esineda. Alguses oli raske, aga hiljem muutus see üha toredamaks.
Kui kaua kestis umbes tavaline tantsutrenn?
Trenni pikkus olenes sellest kui tihti nad kokku said, aga tavaliselt see kestis 1,5 tundi. Kui saadi harvemini kokku, siis trenn kestis trenn 2 tundi.
Tantsutrenni kestus Kas esinemisel on tants täiesti ära ununenud või sassi läinud?
Paljud vastasid, et on olnud väiksemaid apsakaid või segadusi tehnilistel põhjustel, aga ei midagi väga piinlikku. Paar tantsijat arvasid, on, et on tants päris ära ununenud.
Kas mõtlesid mingil hetkel ka rahvatantsus käimise pooleli jätta? Kui jah, siis mis põhjusel ja miks jätkasid?
Paljud olid mõelnud pooleli jätmist, sest tantsijatel oli ajapuudus, muud hobid, kuid jätkasid trennis käimist kuna oli lõbus ning Anne oli motivaatoriks. Samuti ka reisidel käimine. Mõned olid ka lahkunud, aga enamjaolt noored hakkasid uuesti tantsima, sest hakati igatsema. Lahkuti ka sunniviisiliselt, kuna tantsugrupp läks lahku. Oli ka vastajaid kes ei mõelnud lahkumise peale.
Rahvatantsu lõpetamise otsus Mis sa arvad, kui heal tasemel oli teie tase võrreldes teiste Eesti tantsugruppidega?
Vastati enamasti positiivselt arvates, et tase on keskmine või sellest kõrgem. Mõni arvas ka, et nende tantsugrupp oli Eesti üks parimatest.
Kas ja miks soovitad teistel rahvatantsuga tegelema hakata?
Kõik soovitavad tegeleda rahvatantsuga, kuid põhjused on väga mitmekesised. Mõni ütleb, et hoiab füüsilist vormi, on piisav füüsiline koormus ja arendab distsipliini. Samuti ka kirjutatakse, et leiab uusi sõpru.
Kohad kuhu on Viirelind reisinud
Avades selle lingi saate vaadata kohtasid kus on Viirelind käinud:
https://www.google.com/maps/d/u/0/edit?mid=1t85a3jQfxwPWc3gAnQO2VYFEOZs27Zkk&ll=18.697698614215543%2C61.649718949999965&z=2
https://www.google.com/maps/d/u/0/edit?mid=1t85a3jQfxwPWc3gAnQO2VYFEOZs27Zkk&ll=18.697698614215543%2C61.649718949999965&z=2
Videod
Siit saate vaadata esitust meie videote kohta:
https://docs.google.com/presentation/d/1ShWeY_Ruok4xQpbY9coCzO2hHZR83WmDxbC8DHC3n74/edit?usp=drivesdk
https://docs.google.com/presentation/d/1ShWeY_Ruok4xQpbY9coCzO2hHZR83WmDxbC8DHC3n74/edit?usp=drivesdk
Liitumisavaldus
- Kuivastu maantee 37, Orissaare, Saare maakond, Eesti
